Juriidiliste faktide liigid
Õigusliku tahajärje alusel
- õigusi ja kohustusi tekitavad  (nt 18 saamine, vastutusvõime 14,)
-  õ ja k muutvad
- õ ja k lõpetavad

• Faktide kogumi alusel

-lihtfaktid
-liitfaktid
-juriidiline ehk faktiline koosseis

Õiguse rakendamine

• Õiguse rakendamine ehk kohandamine on selline üoguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid
• Peab olema seaduslik
• Põhistatud
• Otstarbekohane
• Õiglane

Õiguserikkumine on:

-juriidiline fakt

-kujutab süülist, õigusevastast tegu

-toime pannud deliktivõimeline isik

-juriidilise vastutuse aluseks

Õigusaktide tõlgendamine

1. Õigusaktide tõlgendamine on tegevus millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu 
2. Tõlgendamise võimalused:

• Tõlgendamise ulatuse järgi
  -sõnasõnaline ehk adekvaatne
  -kitsendav või laiendav
• Tõlgendusvõtete järgi
  -grammatiline ehk keeleline
  -süstemaatilis-loogiline
  -ajalooline
  - teleoloogiline ehk eesmärgipärane
• Juriidilise tähenduse järgi
  -ametlik e ofitsiaalne
  normatiivne
  kasuaalne
  -mitteametlik

Õiguse realiseerimime

• Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormise elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises
  -õigusnormide järgmine , kohustavad ja keelavad
  -õigusnormide kasutamine, lubavad õigusnormid
  -õigusnormide kohaldamine ehk rakendamine

Õigussuhe

• Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mille osavõtjad on teineteisega seotud subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega
  õigussubjektid
  subjekiitsed õigused ja juriidilised kohustused
  õigussuhte objekt

Õigussuhte liigid

• Juriidilise kohiustuse iseloomu alusel
  -aktiivsed õigussuhted
  passiivsed õigussuhted
• Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel
  lihtsad õigussuhted
  liitõigussuhted
• Õigussuhte funktsiooni järgi
  regulatiivsed õigussuhted
  kaitsvad õigussuhted

Õigussuhte subjektid

• Õigusvõime on isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi 
• Teovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid
  täielik teovõime
  piiratud teovõime
• Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest

Juriidiline fakt

• Juriidilised faktid on sellised tegelikkuses toimuvad muutused, millega õigusnormi seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutmise või lõppemise
• sündmus
• tegu(õiguspärane, õigusvastane)
• õiguspärasedteod
  -juriidiline fakt
  -juriidiline toiming
  -juriidilise resultaadiga tegu 

• õigusvastased teod

Õiguse alused(Malle Erend)

Meie õigussüsteemis kohus ei loo seadusi 
III Riigikohus 3k  (maksad kassatsioonikautsjoni - makstakse tagasi, kui nõue rahuldatakse täielikullt või osaliselt; EI maksta tagasi, kui nõuet ei rahuldata või ei võeta menetlusse)
^^kassatsioon, kassaator
II Ringkonnakohus(3k) tsa, kra, ha (maksad riigilõivu)
^^âpellatsioon
I Maa- või halduskohus  (halduskohtus lahendatakse kodakondsus ja migratsiooni küs, riigivaraga seotud küs, avaliku teenistusega seotud vaidlused. Tsa(1 kohtunik) ; Kra (1kohtunik-liht; 1kohtunik+2rahvakohtunikku); Vta(maksad riigilõivu)

Korraga mitmesse kohtusse kaevata ei saa
Et kohtuasi võetaks, peab maksma makse
võidakse riigilõivust vabastada, kuid kui kaotad, peab tagantjärele maksma :(




ÕIGUSTE VALDKOND

Kaubandusõigus

        Õhinguõigus  

TSIVIILÕIGUS-  asjaõigus

ˇ

p'rimisõigus, võlaõigus, perekonnaõigus

AVALIK ÕIGUS

Riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, finantsõigus

sotsiaalhaldusõigus

Eraõigus- on õiguse valdkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid. Õigussubjektid on võrdsed ja ükski ńeist ei ole avaliku võimu kandja
Avalik õigus- on õiguse valdkond, mis korraldab suhteid riigi ja isiku vahel, suhtes osalejad on alluvussuhetes

Õigussuhte subjektid jagunevad FÜÜSILISED isikud ja
 JURIIDILISED isikud (eraõiguslikud *riiklikus registris, erahuvides- äriühingud, eraorganistatsioonid, mittetulundusorganisatsioonid, sihtasutused
 avalikõiguslikud*kogu rahva huvides,teenivad rahva huve- territoriaalsed ühikud- riik , omavalitsusüksus; avalikõiguslikud asutused, poliitilised organisatsioonid)

FÜÜSILINE ISIK on inimene
JURIIDILINE ISIK on seaduse alusel loodud õigussubjekt (keegi inimene saab olla esindaja)



Õigusvorm ehk õigusallikas 

• Õigusallikas- on teave kehtiva õigusse kohta, mis avalduv mingis tajutavasvormis
• kohustuslikud allikad
• soovituslikud allikad

Euroopa Liidu õigusaktid ja nende mõju Eesti õigusele  ???

Õigusaktid

• Kirjalik dokument
• kindlatele nõuetele vastav
• õigusnormid süsteemi kogumis
• pädeva riigiorganipoolt kehtestatud

 Normatiivid ehk õiguse üldaktid ehk õigusloove aktid sisaldavad õigusnorme

Mittenormatiivsed õa-d ehk õksikaktid ehk õigustrakendavad aktid ei sisalda õigus norme 

üldaktid sisaldavad õigusnorme,( seadus, määrus) ; üksikakti alus on üldakt

Põhiseaduslikud seadused, 

 seadusi võetakse vastu - riigikogu võtab 

täidesaatavõimu esindaja- valitsus , president

õigusaktid ei ole juhendid, selgitused/kommentaarid/ringkirjad e tsirkulaarid ja deklaratsioonid

Ülesehitus

haldusaktid- täidesaatvavõimu poolt välja antud

• preambula (sissejuhatus) Põhiseaduses on 
• üldsätted
• regulatiivne -otsustav osa
• rakendussätted
• signatuur ja date

Kohtuotsuse struktuur

• juristiksoon õigusemõistmisaktid
• motiveeriv osa(teo faabula)
• resolatiivosa

Õigusaktide kehtivus

• Jõusolek ja õigusjõud
• Jõus on iga jõustunud õigusakt

          -mida pole muudetud või tühistatud või 

          -mis ei ole muutunud kehtetuks

• Õigusjõud ehk seaduste kollisioon 

           -kõrgena õigusjõuga õigusakt

           -hilisem õigusakt

          -erinormidega õigusakt

Õigusaktide kehtivus

• Kehtivus ajas

     -määramata tähtaja

     - aktis endas määratud tähtajani 

     -aktis endas määratud sündmuse või toiminguni 

• Kehtivus ruumis (riigi territoorium, või nt haiglad, laevad, riigi territooriumi haldusjaotusüksuses-nt parkimiskord Pärnus)
• Kehtivus isikute ringis (arstid, presidendiseadus kehtib presidendile etc.)

Õigusaktide süstematiseerimine

• Õigusaktide süstematiseerimine tähendab tegevust, mille eesmärk on korrastada seadusandlust, viia see teatud süsteemi
• Inkorporeerinine - õigusaktid pannakse teatud süsteemi, selle süsteemi aluseks kronoloogiline, tähestikulises, õigusharude või muus järjestuses; normatiivaktide sisu ei muudeta. Inkorporeerimine võib olla ametlik  nt riigiteataja 
• Kodifitseerimine- seisneb mitme õigusakti koondamises ühte seadusesse

Õigusaktide tõlgendamine

Õigusaktide tõlgendamine on tegevus milleselgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu 

Tõlgendamise võimalused : 

 Tõlgendamise ülatuse järgi

sõna sõnaline ehk adekvaatne

kitsendav või laiendav