Õigussubjektsus 1) õigusvõime -sünniga 2) teovõime (osaline teovõime, võib teha, kui on vanema nõusolek) 18a 3) deliktivõime 14a


SIRETIL tuleb töötada 8-20 (kuigi lepiti kokku -16), ta nõustus
algne kokkulepe , tööleping??
töötasu vähendamine(majanduslikud põhjused)`???
ei antud tööd
sai vähem tasu
TÖÖLEPING

Töölepingu seadus

üldnorm)VÕS     TLS(erinorm)                             ATS                                                          VangS

                   Eraõ suhted                                   Avalik teenistus                                          töö vab.kaotuse
                pooled võrdsed                                 tööandjaks riik                                         kandmise ajal

                                                         (  Riik määrab tingimused )                           Puudub töösuhe vanglaga  

TL
TA juht ja kontroll
TööAndja töövahendid
töötasu vähemalt min
puhkus 28p
tööd ei ole siis peab ikka maksma keskmist töötasu

KÄSUNDUSLEP

Töö iseseisev korrald ja teenuse osutam

TÖÖVÕTULEPING

Kohustub üks isik, kes on töövõtja, valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (TÖÖ).
Teine isik (tellija) maksma selle eest tasu

nTööõigus on õigusharu, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkivaid töösuhteid.

nAlates 01.07.2009.a kehtib töölepingu seadus

nTöölepingu seadus on erinormide kogum, mis reguleerib ainult töösuhet ja sätestab erisused, mis tulevad kohaldamisele töölepingu puhul

. nTöötajaks on TLS alusel nii teovõimeline kui piiratud teovõimega füüsiline isik.

nTööandjaks võib olla teovõimeline füüsiline isik kui ka õigusvõimeline juriidiline isik (nii avalik-õiguslik kui ka eraõiguslik). 

nTöölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.

nTööleping sõlmitakse kirjalikult ja on lepingupoolte poolt omakäeliselt allkirjastatud.

nTööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.

 nEeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult.

nTähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused.

Töötaja kohustused

nteeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi

nteeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal

ntäidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi

nosaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel 

nhoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara

nteeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega

nteatab viivitamata tööandjale töötakistusest

 nteavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest

nhoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet

nteatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest

 nTootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus

nKonkurentsipiirang

n- töösuhte ajal

n- pärast töösuhte lõppu

Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui:

nta kasutab puhkust

nta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses

nta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid

nta osaleb streigis

nta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel

ntal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus

Töölepingu seadus

(üldnorm)VÕS     TLS(erinorm)                             ATS                                                          VangS

                   Eraõ suhted                                   Avalik teenistus                                          töö vab.kaotuse
                pooled võrdsed                                 tööandjaks riik                                         kandmise ajal

                                                         (  Riik määrab tingimused )                           Puudub töösuhe vanglaga 

TL
TA juht ja kontroll
TööAndja töövahendid
töötasu vähemalt min
puhkus 28p
tööd ei ole siis peab ikka maksma keskmist töötasu

KÄSUNDUSLEP

Töö iseseisev korrald ja teenuse osutam

TÖÖVÕTULEPING

Kohustub üks isik, kes on töövõtja, valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (TÖÖ).
Teine isik (tellija) maksma selle eest tasu

Juriidiliste faktide liigid
Õigusliku tahajärje alusel
- õigusi ja kohustusi tekitavad  (nt 18 saamine, vastutusvõime 14,)
-  õ ja k muutvad
- õ ja k lõpetavad

• Faktide kogumi alusel

-lihtfaktid
-liitfaktid
-juriidiline ehk faktiline koosseis

Õiguse rakendamine

• Õiguse rakendamine ehk kohandamine on selline üoguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid
• Peab olema seaduslik
• Põhistatud
• Otstarbekohane
• Õiglane

Õiguserikkumine on:

-juriidiline fakt

-kujutab süülist, õigusevastast tegu

-toime pannud deliktivõimeline isik

-juriidilise vastutuse aluseks

Õigusaktide tõlgendamine

1. Õigusaktide tõlgendamine on tegevus millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu 
2. Tõlgendamise võimalused:

• Tõlgendamise ulatuse järgi
  -sõnasõnaline ehk adekvaatne
  -kitsendav või laiendav
• Tõlgendusvõtete järgi
  -grammatiline ehk keeleline
  -süstemaatilis-loogiline
  -ajalooline
  - teleoloogiline ehk eesmärgipärane
• Juriidilise tähenduse järgi
  -ametlik e ofitsiaalne
  normatiivne
  kasuaalne
  -mitteametlik

Õiguse realiseerimime

• Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormise elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises
  -õigusnormide järgmine , kohustavad ja keelavad
  -õigusnormide kasutamine, lubavad õigusnormid
  -õigusnormide kohaldamine ehk rakendamine

Õigussuhe

• Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mille osavõtjad on teineteisega seotud subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega
  õigussubjektid
  subjekiitsed õigused ja juriidilised kohustused
  õigussuhte objekt

Õigussuhte liigid

• Juriidilise kohiustuse iseloomu alusel
  -aktiivsed õigussuhted
  passiivsed õigussuhted
• Õiguste ja kohustuste jagunemise alusel
  lihtsad õigussuhted
  liitõigussuhted
• Õigussuhte funktsiooni järgi
  regulatiivsed õigussuhted
  kaitsvad õigussuhted

Õigussuhte subjektid

• Õigusvõime on isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi 
• Teovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid
  täielik teovõime
  piiratud teovõime
• Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest

Juriidiline fakt

• Juriidilised faktid on sellised tegelikkuses toimuvad muutused, millega õigusnormi seob subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekkimise, muutmise või lõppemise
• sündmus
• tegu(õiguspärane, õigusvastane)
• õiguspärasedteod
  -juriidiline fakt
  -juriidiline toiming
  -juriidilise resultaadiga tegu 

• õigusvastased teod

Õiguse alused(Malle Erend)

Meie õigussüsteemis kohus ei loo seadusi 
III Riigikohus 3k  (maksad kassatsioonikautsjoni - makstakse tagasi, kui nõue rahuldatakse täielikullt või osaliselt; EI maksta tagasi, kui nõuet ei rahuldata või ei võeta menetlusse)
^^kassatsioon, kassaator
II Ringkonnakohus(3k) tsa, kra, ha (maksad riigilõivu)
^^âpellatsioon
I Maa- või halduskohus  (halduskohtus lahendatakse kodakondsus ja migratsiooni küs, riigivaraga seotud küs, avaliku teenistusega seotud vaidlused. Tsa(1 kohtunik) ; Kra (1kohtunik-liht; 1kohtunik+2rahvakohtunikku); Vta(maksad riigilõivu)

Korraga mitmesse kohtusse kaevata ei saa
Et kohtuasi võetaks, peab maksma makse
võidakse riigilõivust vabastada, kuid kui kaotad, peab tagantjärele maksma :(




ÕIGUSTE VALDKOND

Kaubandusõigus

        Õhinguõigus  

TSIVIILÕIGUS-  asjaõigus

ˇ

p'rimisõigus, võlaõigus, perekonnaõigus

AVALIK ÕIGUS

Riigiõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, finantsõigus

sotsiaalhaldusõigus

Eraõigus- on õiguse valdkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid. Õigussubjektid on võrdsed ja ükski ńeist ei ole avaliku võimu kandja
Avalik õigus- on õiguse valdkond, mis korraldab suhteid riigi ja isiku vahel, suhtes osalejad on alluvussuhetes

Õigussuhte subjektid jagunevad FÜÜSILISED isikud ja
 JURIIDILISED isikud (eraõiguslikud *riiklikus registris, erahuvides- äriühingud, eraorganistatsioonid, mittetulundusorganisatsioonid, sihtasutused
 avalikõiguslikud*kogu rahva huvides,teenivad rahva huve- territoriaalsed ühikud- riik , omavalitsusüksus; avalikõiguslikud asutused, poliitilised organisatsioonid)

FÜÜSILINE ISIK on inimene
JURIIDILINE ISIK on seaduse alusel loodud õigussubjekt (keegi inimene saab olla esindaja)



Õigusvorm ehk õigusallikas 

• Õigusallikas- on teave kehtiva õigusse kohta, mis avalduv mingis tajutavasvormis
• kohustuslikud allikad
• soovituslikud allikad

Euroopa Liidu õigusaktid ja nende mõju Eesti õigusele  ???

Õigusaktid

• Kirjalik dokument
• kindlatele nõuetele vastav
• õigusnormid süsteemi kogumis
• pädeva riigiorganipoolt kehtestatud

 Normatiivid ehk õiguse üldaktid ehk õigusloove aktid sisaldavad õigusnorme

Mittenormatiivsed õa-d ehk õksikaktid ehk õigustrakendavad aktid ei sisalda õigus norme 

üldaktid sisaldavad õigusnorme,( seadus, määrus) ; üksikakti alus on üldakt

Põhiseaduslikud seadused, 

 seadusi võetakse vastu - riigikogu võtab 

täidesaatavõimu esindaja- valitsus , president

õigusaktid ei ole juhendid, selgitused/kommentaarid/ringkirjad e tsirkulaarid ja deklaratsioonid

Ülesehitus

haldusaktid- täidesaatvavõimu poolt välja antud

• preambula (sissejuhatus) Põhiseaduses on 
• üldsätted
• regulatiivne -otsustav osa
• rakendussätted
• signatuur ja date

Kohtuotsuse struktuur

• juristiksoon õigusemõistmisaktid
• motiveeriv osa(teo faabula)
• resolatiivosa

Õigusaktide kehtivus

• Jõusolek ja õigusjõud
• Jõus on iga jõustunud õigusakt

          -mida pole muudetud või tühistatud või 

          -mis ei ole muutunud kehtetuks

• Õigusjõud ehk seaduste kollisioon 

           -kõrgena õigusjõuga õigusakt

           -hilisem õigusakt

          -erinormidega õigusakt

Õigusaktide kehtivus

• Kehtivus ajas

     -määramata tähtaja

     - aktis endas määratud tähtajani 

     -aktis endas määratud sündmuse või toiminguni 

• Kehtivus ruumis (riigi territoorium, või nt haiglad, laevad, riigi territooriumi haldusjaotusüksuses-nt parkimiskord Pärnus)
• Kehtivus isikute ringis (arstid, presidendiseadus kehtib presidendile etc.)

Õigusaktide süstematiseerimine

• Õigusaktide süstematiseerimine tähendab tegevust, mille eesmärk on korrastada seadusandlust, viia see teatud süsteemi
• Inkorporeerinine - õigusaktid pannakse teatud süsteemi, selle süsteemi aluseks kronoloogiline, tähestikulises, õigusharude või muus järjestuses; normatiivaktide sisu ei muudeta. Inkorporeerimine võib olla ametlik  nt riigiteataja 
• Kodifitseerimine- seisneb mitme õigusakti koondamises ühte seadusesse

Õigusaktide tõlgendamine

Õigusaktide tõlgendamine on tegevus milleselgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu 

Tõlgendamise võimalused : 

 Tõlgendamise ülatuse järgi

sõna sõnaline ehk adekvaatne

kitsendav või laiendav